Tänapäeval ehitavad korteriomanikud sageli enda kortereid ümber, muutes ruumilahendust, tuues köögi elutuppa jne. Siinkohal tekib ikka küsimus, kelle luba selliseks tegevuseks vaja on?

Ehitusseadustiku kohaselt on ümberehitamise ehk rekonstrueerimisega tegemist siis, kui:

• muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
• muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
• paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet jms.

Seega kergseinte eemaldamine ja torustiku ühest ruumist teise vedamine ei ole ümberehitamine seadustiku tähenduses. Kohtupraktika kohaselt on korteri sisene veetorustik eriomandi eseme osa ning korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.

Õigusaktidest tulenevalt on korteri planeeringu muutmine loakohustuseta ehitustegevus, kui ei muudeta hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning hoone välisilmet. Kuid enne, kui hakata lammutama, konsulteerige spetsialistida. Ilma erihariduseta korteriomanik ei pruugi aru saada, millised konstruktsioonid on kandvad või jäigastavad ning millised mitte. Selline isetegevus võib ohtu seada kogu hoone püsivuse.

Kui aga soovitakse muuta hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, nt teha seina sisse avause, on vaja projekti ja ehitusteatist. Kas on vaja ka korteriühistu ja/või kaasomanike luba?

Ehitusluba on avalik-õiguslik luba, mis ei saa öelda midagi kaasomanike vaheliste eraõiguslike suhete kohta. Seega ei saa ehitusloa menetluses nõuda tõendeid selle kohta, kas kõik kaasomanikud on ehitamiseks andnud nõusoleku, sest selleks puudub seaduslik alus ning antud tõendite kontrollimine ei kuulu ehitusloa andmise kontrolliesemesse.

Seda kas kaasomanikud ka lubavad ühisel pinnal toimetada, peab küsima kaasomanike käest väljaspool loamenetlust ja vajadusel vastavad kokkulepped ka vormistama.

Vältimaks hilisemaid vaidlusi, on soovitatav enne kandvate konstruktsioonide kallale asumist, uurida teiste korteriomanike meelsust. Sõltuvalt sellest, mida konkreetselt muuta tahetakse, võib nõusolekut küsida ka ainult asjassepuutuvatelt korteriomanikelt, nt konkreetse püstiku omanikelt.

Kuna iga lammutamisega kaasneb ka suurem müra, tuleks ka naabreid hoiatada ehitustegevuse käigus tekkivatest ebameeldivustest. Hooligem üksteisest.

Lisateave ja kontakt