Käes on aktiivne korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise aeg.

Olen tegelenud palju korteriühistutega seotud õigusvaidlustega ning pean tõdema, et paljud juhatuse liikmed ja ka valitsejad rikuvad – kas teadlikult või teadmatusest – koosoleku kokkukutsumise korda. Selle tagajärjeks võib olla vastuvõetud otsuste tühisus või nende hilisem tühistamine.

Millised on peamised vead, mida sageli tehakse?

• Juhatus ei kontrolli enne koosolekut kinnistusraamatust korteriomanike nimekirja, mistõttu puudub selgus, kes on õigustatud koosolekul osalema ja hääletama.
• Ei arvestata, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule, võivad nad koosolekul osaleda kas ühiselt või esindaja kaudu (sh võib esindajaks olla üks ühistest omanikest).
• Kvoorumi arvestamisel eksitakse – korteriomanik on üks liige sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.
• Korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid ega dokumente, mille üle hääletama hakatakse.
• Koosoleku kutset ei saadeta kõigile või see saadetakse hilinenult (etteteatamise tähtaega ei osata arvutada).
• Päevakord on puudulik või ebaselge.
• Koosolekul osalejate nimekiri on puudulik või ebatäpne.
• Koosoleku teates ei ole selgelt märgitud toimumise aeg ja koht.

Kui koosoleku kokkukutsumise korda rikutakse oluliselt, ei ole koosolek otsustusvõimeline ning seal vastu võetud otsused on tühised – see tähendab, et nendest ei tulene kellelegi õigusi ega kohustusi.

Tasub meeles pidada: formaalsused ei ole pelgalt bürokraatia – need on õiguspäraste otsuste eelduseks.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Korteriühistu kohustus on hoida maja korras ja tagada, et vajalikud tööd saaksid tehtud. Aga mis saab siis, kui tööde tegemiseks on vaja pääseda mõne korteri sisse ja omanik ei ole sellega nõus?

Seadus annab selliseks olukorraks lahenduse. Korteriühistul on õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda luba kasutada korteriomaniku eriomandit (nt korterit või panipaika), kui see on vajalik ehitustööde tegemiseks.

Oluline on aga see, et:

• tööde tegemine peab olema eelnevalt kokku lepitud korteriomanike vahel või otsustatud üldkoosolekul;
• eraldi otsust selle kohta, et peab lubama oma korterisse siseneda, ei ole vaja – piisab tööde otsusest.

Kui asi jõuab kohtusse, siis:

• kohus määrab täpselt kindlaks tingimused – kes, millal ja kui kauaks võib korterisse siseneda;
• korteriomanikul on õigus oma arvamust avaldada ja pakkuda ka alternatiivseid tingimusi;
• lõpliku otsuse teeb kohus, lähtudes mõlema poole huvidest.

Kokkuvõttes: korteriühistu ei saa omavoliliselt korterisse siseneda, kuid seadus annab võimaluse vajalikud tööd siiski ära teha ka siis, kui kokkuleppele ei jõuta.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt