Kui koosolek on kokku kutsutud kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga ning kohal on nõutav arv korteriomanikke, võib alustada koosoleku läbiviimisega.

Oluline on meeles pidada, et otsuseid saab vastu võtta ainult nende küsimuste kohta, mis on eelnevalt märgitud koosoleku päevakorras. Päevakorda ennast koosolekul hääletusele ei panda, kuna selle koostamine on juhatuse ülesanne. Samas on korteriomanikel õigus nõuda enne koosolekut täiendavate punktide lisamist päevakorda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata olukordadele, kus päevakorras on näiteks majandusaasta aruande kinnitamine, majanduskava kehtestamine või põhikirja muutmine. Kui vastavaid dokumente ei ole korteriomanikele enne koosolekut tutvumiseks edastatud või ei ole selgitatud, kus nendega tutvuda saab, ei tohi neid küsimusi koosolekul hääletamisele panna. Neid võib küll arutada, kuid otsuste tegemiseks tuleb kokku kutsuda uus koosolek.

Hääletamisel kehtib üldreegel, et iga korteriomand annab ühe hääle. Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse korra, näiteks korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või häälte arvestamise vastavalt kaasomandi osa suurusele. Muud lahendused ei ole lubatud.

Tavapäraste valitsemisküsimuste otsustamiseks piisab koosolekul osalejate häälteenamusest. Põhikirja muutmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalejate poolthäältest. Suuremate otsuste, näiteks renoveerimise või laenu võtmise puhul, on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus ehk üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Kui päevakorras on märgitud „jooksvad küsimused“ või „muud küsimused“, saab nende raames teemasid üksnes arutada, kuid otsuseid vastu võtta ei saa.

Koosolek tuleb alati protokollida ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Kevad toob kaasa korteriühistute iga-aastaste korraliste üldkoosolekute korraldamise ning paraku ka rea koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi. See võib omakorda päädida koosoleku otsuste tühisusega. Millised on siis peamised eksimused, mida sageli tehakse?

1. Koosoleku kutse ei saadeta õigeaegselt

Koosoleku kutse tuleb korteriomanikele saata vähemalt 7-päevase etteteatamisega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Tähtaja kulgemine algab kutse väljasaatmisele järgnevast päevast.

2. Kutse saatmise ja koosoleku vahele ei jää piisavalt aega

Koosolek võib toimuda mitte varem kui etteteatamise tähtajale järgneval päeval. Seega peab kutse saatmise ja koosoleku toimumise vahele jääma vähemalt seitse päeva.

3. Korteriomanike nimekirja ei kontrollita

Vahetult enne koosolekut tasub võtta kinnistusraamatust värske korteriomanike nimekiri, et olla kindel, kes võivad koosolekust osa võtta ja hääletada.

4. Kaasomanike esindamist ei arvestata õigesti

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, saavad nad koosolekust osa võtta ühiselt või enda esindaja kaudu. Esindajaks võib olla üks ühistest omanikest või ka kolmas isik. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.

5. Kvoorumi arvestamisel eksitakse

Ühised korteriomanikud loetakse kvooruminõude arvestamisel üheks ühistu liikmeks. Samuti juhul, kui ühele korteriomanikule kuulub samas ühistus kaks või enam korteriomandit – kvoorumi arvestamisel loetakse ta siiski üheks ühistu liikmeks.

6. Põhikirja erisusi ei arvestata

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa korteriomanikud, kellele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Põhikirjaga võib määrata ka väiksema või suurema osalusnõude või sätestada, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Viimane lahendus aitab vältida korduskoosoleku kokkukutsumise vajadust.

7. Osalejate nimekiri vormistatakse puudulikult

Üldkoosolekul koostatakse osalevate liikmete nimekiri, kuhu märgitakse osalejate nimed, häälte arv, osalemise viis ning vajadusel liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning iga füüsiliselt kohal viibiv liige või tema esindaja.

Kui olete veendunud, et kohal on nõutav arv korteriomanikke, saab alustada koosoleku läbiviimisega.

Korteriomanike üldkoosoleku korrektne kokkukutsumine aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja tagab, et tehtud otsused on kehtivad.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt