Käes on üürilepingute sõlmimise kõrghooaeg. Noored tulevad suurematesse linnadesse õppima aga ka paljud täiskasvanud otsivad tulusamat tööd kodukohast kaugemal. Sageli ei ole neil võimalust ega ka vajadust endale uut eluaset osta, sellisel juhul tuleb leida endale üürikodu.

Üürilepingu sõlmimine ei ole aga naljaasi. Lepinguga võtavad osapooled endale teatud kohustused ja leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Enne lepingu sõlmimist tuleb leping hoolega läbi lugeda, et mõista, millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad.

Kõigepealt tuleb otsustada, kas sõlmida tähtajaline või tähtajatu üürileping.

Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisega ja selle ennetähtaegne lõpetamine on võimalik vaid poolte kokkuleppel või siis lepingu oluline rikkumise korral. Tähtajalise lepinguga ei saa anda üürileandjale õigust lepingu ülesütlemiseks enne tähtaja lõppemist, kui üürnik on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. See oleks vastuolus võlaõigusseaduse § 275, mille kohaselt eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Tähtajatut üürilepingut saab aga üles öelda korraliselt, see tähendab põhjust esitamata. Lepingu lõpetamise soovist tuleb teisele poolele ette teatada kolm kuud.

Tähtajatut üürilepingut on mõistlik sõlmida siis, kui osapooled ei ole kindlad, et suudavad lepingut täita kuni tähtaja lõppemiseni. Aga ka siis, kui eluruumi omanik plaanib korterit müüja. Korteri müük ei ole üürilepingu ülesütlemise aluseks, kuna omaniku vahetumisel jääb üürileping jõusse samadel tingimustel nagu see sõlmiti. See fakt aga pärsiks korteri edukat müüki. Uus omanik saab küll üürilepingu üles öelda, kuid vaid tingimusel, et ta vajab seda tungivalt ise.

Lisateave ja kontakt