Eestimaa talved on korteriühistutele tõeliseks katsumuseks. Kord sajab tohutu hulk lund maha, siis sulatab ja siis jälle külmetab. Kõik see toob kaasa probleeme nii lumekoristusel kui ka libedusetõrjel.
Paks lumekiht katusel võib kahjustada kandekonstruktsioone ja sulalumi rikkuda ülemiste korruste korterite siseviimistluse ja vara. Eriti keeruline olukord on vanade renoveerimata kortermajade puhul, kus on kehva hüdroisolatsiooniga lamekatused.
Kuid see pole ainus mure. Kuhjunud lume- ja jääkiht hakkab sulades alla varisema; sula ja külma vaheldudes tekivad jääpurikad, mis kõik võivad ohustada jalakäijaid aga ka räästa lähedusse pargitud autosid. Ühistu poolt hallataval libedal teelõigul võib murda luid või saada muu vigastuse. Õnnetus ei hüüa tulles ja vastutavaks on korteriühistu. Ei päästa siin ei hoiatusmärgid ega -lindid.
Sageli hoitakse kokku kindlustuse pealt. Paljud ühistud kindlustavad küll ära majakarbi, kuid vastutuskindlustuse jätavad ära. Kas selline kokkuhoid on mõistlik, on vägagi kaheldav. Tekkiv kahju võib kordades ületada kindlustusmakseid. Samas kui kindlustus ikkagi on ja kindlustusandja korvad kahju, siis korteriomanikud võivad omavastuse panna juhatuse kanda, kui juhatus oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
Kuigi talv tuleb meil alati ootamatult ja kevadel on kõik talvemured ununenud, tuleb ikkagi koostatavas majanduskavas ette näha järgmiseks talveks kavandatavad väljaminekud nii lume koristusele, purikate eemaldamisele kui libedustõrjele. Siis ei teki olukord, et vajalike tööde tegemiseks ei jätku vahendeid. Ega ka järgmine tali taeva jää!
Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
