Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteriomanike üldkoosoleku läbiviimine

Korteriomanikud kogunevad koosoleku kutses märgitud ajal koosoleku toimumise asukohta, kus tuleb kõigepealt enda osalemine registreerida. Selleks peab korteriühistu juhatus või valitseja ette valmistama osalejate nimekirja ehk kvoorumilehe, mille aluseks on kinnistusregistri väljavõte.

Nimekirja kantakse:

  • korteriomanike või nende esindajate nimed
  • häälte arv
  • osalemise viis

Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev korteriomanik või tema esindaja.

Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. NB! Põhikirjaga ei või piirata korteriomaniku õigust määrata esindaja.

Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust samaaegselt osaleda koosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära.

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, võivad nad koosolekust osa võtta kas ühiselt või volitada ühte ühist omanikku või kolmandat isikut neid esindama. Ilma esindusõigust tõendava dokumendita tema häält arvesse võtta ei saa. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse.

Selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline, peab koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluma üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Seejuures tuleb arvestada, et korteriomandite arv ja korteriühistu liikmete arv ei pruugi olla identne ehk kui põhikirjas on otsustusvõime seotud korteriühistu liikmete arvuga, siis tulebki sellest lähtuda.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Riigikohus on kohtuasjas nr 2-19-10326 selgitanud, et „Olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, võiks selline isik olla käsitatav ühistu mitme liikmena. Iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub.“

Kui korteriühistu põhikirja tingimused tekitavad segadust ja pidevalt vajadust korraldada korduskoosolekuid, siis tuleb need tingimused üle vaadata.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.-15.05.2024 Kinnisvara täiendkoolitus