Kõik häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Selleks peab juhatus määrama päevakorra ja saatma kõikidele korteriomanikele koosoleku teate. Koosoleku teade peab sisaldama koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda. Päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade saata sellel aadressil. Kui korteriomanikul ei ole elektronposti aadressi või ta ei ole ühistule seda teatanud, tuleb koosoleku teade saata talle postiga (panna postkasti). Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast ja ta ei ole ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, loetakse tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.

NB! Kui päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb need dokumendid saata korteriomanikule koos koosoleku teatega tema elektronposti aadressile või märkida koht, kus ja kuidas on võimalik tutvuda nende dokumentidega.

Koosoleku teade tuleb saata korteriomanikele vähemalt 7 päeva enne koosolekut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seejuures tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast teate väljasaatmist.

Vähemalt 1/5 korteriomanikku või vähemalt 6 korteriomanikku, kui ühistus on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Nõue tuleb esitada juhatusele mitte hiljem kui 3 päeva pärast koosoleku teate saamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Sellisel juhul saadab juhatus välja uued koosoleku teated koos täiendatud päevakorraga samas korras ja etteteatamise tähtajaga nagu algselt.

Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, on koosolek otsustusvõimetu ja sellisel koosolekul vastuvõetud otsused tühised.

Küsimuste korral kirjutage mulle evihindpere@gmail.com // evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Olen varem korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest ja läbiviimisest palju kirjutanud, kuid lugedes korteriühistu gruppides esitatud küsimusi tundub, et peab veel kirjutama ja selgitama.

Nimelt on iga korteriühistu juhatus kohustatud korteriomanike koosoleku kokku kutsuma vähemalt kord aastas. Koosolekul tuleb kinnitada möödunud majandusaasta aruanne ja kehtestada majanduskava uueks majandusaastaks. Majanduskava on kavandatavate toimingute ja majandamiskulude jaotuse aluseks.

Majandusaasta aruande registrile esitamise kohustust ei ole vaid nendel korteriühistutel, kus on kuni 10 korteriomandit ja kes on üle läinud kassapõhisele raamatupidamisele. Kuid seda vaid juhul, kui ühitu juhtorganiks ei ole valitud juriidilisest isikust valitsejat.

Reeglina on korteriühistute majandusaasta alguseks 1. jaanuar ja lõpuks 31. detsember. Seega võiks juba varakult teha ettevalmistusi nende dokumentide koostamiseks. Vaja on teha ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja seada prioriteedid vajalike toimingute tegemiseks. Arvutada välja, kas kavandatavate tööde tegemiseks on olemas piisavalt vahendeid või tuleks kaaluda remondifondi suurendamist või mõelda laenu võtmise peale.

Meil on välja kujunenud tava, et enamus korteriühistuid korraldavad koosolekuid mais-juunis. Selleks on lihtne põhjus – majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Seega tehakse seda n-ö viimasel minutil. Siis aga tekivad probleemid koosolekuks vajaliku kvoorumiga, tuleb kokku kutsuda korduskoosolek jne, jne, jne.

Mais-juunis on juhatusel käed-jalad tööd täis. Ennetage neid probleeme ja kutsuge kokku koosolek kohe, kui on tulud-kulud kokku löödud ja edasised plaanid selged. Kui füüsilise koosoleku läbiviimine on keeruline, kasutage võimalust otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata (KrtS § 21).

Järgmisel korral kirjutan koosoleku kokkukutsumise korrast.

Kui teil on küsimusi, kirjutage mulle evihindpere@gmail.com // evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt