Eelmisel korral ma kirjutasin miks peab korteriühistu juhatus igaks majandusaastaks koostama majanduskava. Sellel korral arutame veidi majanduskava olemuse üle.

Majanduskava on ühistu üks tähtsaim dokument, mille kaudu saab hinnata juhatuse üldist juhtimiskvaliteeti kui ka korteriühistu toimimist tervikuna.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 41 lg 1 annab loetelu olulisematest osades, mida majanduskava sisaldama peab. Nii tuleb lisaks exeli tabelis toodud tulude ja kulude jaotusele anda majanduskavaga ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest. Sellega antakse korteriomanikele teavet maja seisukorrast, kavandatavatest töödest, ühistu majanduslikust olukorrast, pikaajalistest laenukohustustest jne.

Majanduskava on justkui maja tervise ülevaade – epikriis, mis omakorda on määrav ka kinnisvara turuväärtuse hindamisel.

Riigikohus on selgitanud, et „Kui korteriühistu ei toimi (ei korraldata üldkoosolekuid, ei koostata majandustegevuse aastakava, ei lahendata jooksvaid probleeme, ei suudeta tagada pangalt võetud laenu tagasimaksmist jne), on see asjaolu, mille vastu on korteriomandi ostjal äratuntav oluline huvi. Korteriomandi majandamise probleemidest tuleb korteriomandi ostjat teavitada sõltumata korterelamu majandamise viisist.“

Kui korteri müüja sellest ostjat ei teavita, on tegemist varjatud puudustega ja ostja võib müüjale esitada nõudeid, nt alandada ostuhinda.

Seega kas korteriühistu saab üldse olla usaldusväärne, kui puudub nii tähtis dokument nagu majanduskava? Ilma majanduskavata ei saa rääkida korteriühistu tõsiseltvõetavusest.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt