Peatselt on saabumas jõulud, mis kristlikus maailmas on Jeesuse Kristuse sündimise aeg ja teil võib tekkida küsimus – miks ma sellel jõuluootuse ajal räägin morbiidsel teemal? Nii see tegelikult ei ole. Ma ei taha rääkida surmast vaid hoolimisest. Just jõuluajal mõtleme kõige rohkem enda lähedastele, soovides neile meelerahu ja suuremat kindlust tuleviku ees. Kas siis hoolega läbi mõeldud testament ei kanna seda eesmärki?
Asjata arvate, et testamendile mõtlemine on vaid vanurite teema. Inimesed surevad igal ajal ja igas vanuses. Mõelge kasvõi liikluses toimuvale või selle sajandi katkule – koroonale, aga ka sõjale Ukrainas. Keegi meist ei tea, millal on aeg minna. Miks siis mitte aegsasti mõelda sellele, mis saab sinu varast.
Jah, kui sul on kaks last ja üks õun, pole probleemi – mõlemad pärivad selle õuna ja jagavad rahumeelselt pooleks. Kui aga sul on üks õun ja üks pirn, on juba võimaliku konflikti koht. Miks mitte juba eluajal otsustada, kumb saab õuna ja kumb pirni. Tead ju sina kõige paremini, mis on kummalegi parem.
Selleks aga, et aru saada, mille poolest on testament parem seadusjärgsest pärimisest, tuleb lahti seletada, kuidas käib pärimine testamendi puudumise korral. Seadusjärgsed pärijad pärivad kolmes järjekorras.
I järjekorra seadusjärgsed pärijad on kadunukese lapsed. Kui lapsi ei ole, pärivad II järjekorras kadunukese vanemad. Kui ka vanemaid ei ole, siis III järjekorras pärivad vanavanemad.
Mitme pärija puhul on selline süsteem sageli tüliõunaks pärijate vahel. Ikka arvatakse, et keegi oleks rohkemat väärt või siis mõni pärijatest ei vääri üldse midagi jms. Kas ei oleks siis mõistlik enda eluajal teha korraldusi, vältimaks võimalike tülisid pärijate vahel. Selleks abivahendiks ongi testament, milles saad ise otsustada kes pärib, mida pärib ja millistel tingimustel pärib.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
