Mai kuu on lõpukorral ja need korteriühistud, kes ei ole veel oma iga-aastase kohustusliku üldkoosoleku kokku kutsunud, peavad seda tegema hiljemalt juunis, kuna majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Muid päevakorralisi küsimusi võib arutada ka muudel aegadel.

Kui teil on selline juhatus, kes seadust ei täida ja ei kutsu koosolekut kokku, on vähemalt 1/10 korteriomanikest õigus nõuda, et juhatus koosoleku kokku kutsuks ja kui juhatus seda ikkagi ei tee, saate ise koosoleku kokku kutsuda samas korras nagu juhatus. Viimasel juhul tuleks kaaluda mittetoimiva juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist.

Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.

Selleks, et olla kindel, kellel on õigus hääleõigusega koosolekust osa võtta, peab juhatus enne koosolekust võtma kinnistusregistrist korteriomanike nimekirja, kuhu on kantud kõik korteriomanikud, sh ühis- ja kaasomanikud.

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on neil kokku vaid üks hääl. Ühised omanikud võivad koosolekul osaleda ühiselt või määrata endale ühise esindaja.

Korteriomanike üldkoosolekul koostatakse seal osalevate korteriomanike nimekiri, millesse kantakse korteriomanike nimed, häälte arv, osalemise viis, samuti esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga koosolekul füüsiliselt kohal olev korteriomanik või tema esindaja.

Seejuures tuleb silmas pidada, et kui koosolekule ei kogune nõutav arv korteriomanikke, et koosolek oleks otsustusvõimeline, tuleb kokku kutsuda uus koosolek, millel kvooruminõue puudub. Kuid see võtab omajagu aega, kuna uut koosolekut ei saa kokku kutsuda enne, kui otsustusvõimetuks osutunud koosolekust on möödunud kaks päeva ja mitte hiljem kui 10 päeva jooksul.

Seejuures uuest koosolekust tuleb samuti ette teatada seaduse või põhikirjaga sätestatud aja jooksul ning teates tuleb märkida, et uus koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ja seda ei saa põhikirjaga teisiti reguleerida.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee või evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Kahjuks on paljudes korteriühistutes ka võlgu jäävaid korteriomanikke. On neid, kellel on mingid mõjuvad põhjused (ajutine eemalolek, haigestumine jms) aga on ka neid, kes suhtuvad enda kohustustesse hooletult.

Majandamiskulude tasumisega viivitamine tekib korteriühistule majandamisprobleeme, kuna peale korteriomanike maksete reeglina korteriühistul muid rahalisi allikaid ei ole.

Enne kui kohtusse pöörduda, on mõistlik võlgnikuga rääkida ja välja selgitada maksehäire põhjused. Kui aga tegemist on pahatahtliku korteriomanikuga, tekib juhatusel soov korteriomaniku häbistamiseks ja teiste korteriomanike hoiatamiseks, avaldada võlgniku nimi trepikoja teadetetahvlil või internetis. Kas selline tegevus on õigustatud?

Kindlasti mitte. Ka üldkoosoleku otsusega mitte.

Mõlemal juhul näevad seda ka kolmandad isikud, seega ei kaalu selline tegevus üles võlglaste õigusi ja huvisid enda isikuandmete kaitsele. Isegi pelgalt korterinumbri avaldamine on keelatud, kuna kinnistusraamat on avalik ja korteri numbri kaudu on võlgniku nimi tuvastatav.
Korteriühistu võib avaldada võlglaste andmeid ühistu siseveebis, samuti ühistu arvetel ja üldkoosolekul, juhatuse koosoleku protokollides, otsustes ja koosoleku kutsetel tingimusel, et sellele on ligipääs ainult ühistu liikmetel – korteriomanikel.

Võlgniku andmete avaldamine on lubatud vaid siis, kui võlgnik ise annab nõusoleku, et tema kohta avaldatakse teave avalikkusele või ühistu trepikojas. Sellisel juhul on võlgniku isikuandmete avalikustamise õiguslikuks aluseks tema nõusolek. Samas tuleb meeles pidama, et nõusolekut saab igal ajal tagasi võtta.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee või evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt