Mai kuu on lõpukorral ja need korteriühistud, kes ei ole veel oma iga-aastase kohustusliku üldkoosoleku kokku kutsunud, peavad seda tegema hiljemalt juunis, kuna majandusaasta aruanne tuleb registrile esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Muid päevakorralisi küsimusi võib arutada ka muudel aegadel.

Kui teil on selline juhatus, kes seadust ei täida ja ei kutsu koosolekut kokku, on vähemalt 1/10 korteriomanikest õigus nõuda, et juhatus koosoleku kokku kutsuks ja kui juhatus seda ikkagi ei tee, saate ise koosoleku kokku kutsuda samas korras nagu juhatus. Viimasel juhul tuleks kaaluda mittetoimiva juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist.

Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.

Selleks, et olla kindel, kellel on õigus hääleõigusega koosolekust osa võtta, peab juhatus enne koosolekust võtma kinnistusregistrist korteriomanike nimekirja, kuhu on kantud kõik korteriomanikud, sh ühis- ja kaasomanikud.

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on neil kokku vaid üks hääl. Ühised omanikud võivad koosolekul osaleda ühiselt või määrata endale ühise esindaja.

Korteriomanike üldkoosolekul koostatakse seal osalevate korteriomanike nimekiri, millesse kantakse korteriomanike nimed, häälte arv, osalemise viis, samuti esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga koosolekul füüsiliselt kohal olev korteriomanik või tema esindaja.

Seejuures tuleb silmas pidada, et kui koosolekule ei kogune nõutav arv korteriomanikke, et koosolek oleks otsustusvõimeline, tuleb kokku kutsuda uus koosolek, millel kvooruminõue puudub. Kuid see võtab omajagu aega, kuna uut koosolekut ei saa kokku kutsuda enne, kui otsustusvõimetuks osutunud koosolekust on möödunud kaks päeva ja mitte hiljem kui 10 päeva jooksul.

Seejuures uuest koosolekust tuleb samuti ette teatada seaduse või põhikirjaga sätestatud aja jooksul ning teates tuleb märkida, et uus koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ja seda ei saa põhikirjaga teisiti reguleerida.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee või evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Kahjuks on paljudes korteriühistutes ka võlgu jäävaid korteriomanikke. On neid, kellel on mingid mõjuvad põhjused (ajutine eemalolek, haigestumine jms) aga on ka neid, kes suhtuvad enda kohustustesse hooletult.

Majandamiskulude tasumisega viivitamine tekib korteriühistule majandamisprobleeme, kuna peale korteriomanike maksete reeglina korteriühistul muid rahalisi allikaid ei ole.

Enne kui kohtusse pöörduda, on mõistlik võlgnikuga rääkida ja välja selgitada maksehäire põhjused. Kui aga tegemist on pahatahtliku korteriomanikuga, tekib juhatusel soov korteriomaniku häbistamiseks ja teiste korteriomanike hoiatamiseks, avaldada võlgniku nimi trepikoja teadetetahvlil või internetis. Kas selline tegevus on õigustatud?

Kindlasti mitte. Ka üldkoosoleku otsusega mitte.

Mõlemal juhul näevad seda ka kolmandad isikud, seega ei kaalu selline tegevus üles võlglaste õigusi ja huvisid enda isikuandmete kaitsele. Isegi pelgalt korterinumbri avaldamine on keelatud, kuna kinnistusraamat on avalik ja korteri numbri kaudu on võlgniku nimi tuvastatav.
Korteriühistu võib avaldada võlglaste andmeid ühistu siseveebis, samuti ühistu arvetel ja üldkoosolekul, juhatuse koosoleku protokollides, otsustes ja koosoleku kutsetel tingimusel, et sellele on ligipääs ainult ühistu liikmetel – korteriomanikel.

Võlgniku andmete avaldamine on lubatud vaid siis, kui võlgnik ise annab nõusoleku, et tema kohta avaldatakse teave avalikkusele või ühistu trepikojas. Sellisel juhul on võlgniku isikuandmete avalikustamise õiguslikuks aluseks tema nõusolek. Samas tuleb meeles pidama, et nõusolekut saab igal ajal tagasi võtta.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee või evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Paljud korteriühistud on oma põhikirjaga määranud, et osa majandamiskuludest, nt prügivedu, jaotatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvu järgi. Kas selline lähenemine on õige?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (mõõteseadme näidu alusel).

Teistsugune kohustuste jaotuse alus on lubatud vaid siis, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Korteris elavate inimeste arvu järgi majandamiskulude jaotamine ilmselgelt kahjustab nii mõnegi korteriomaniku huve. Miks?

Esiteks, korteriühistul ei ole alust nõuda üürnike, muude pereliikmete või tuttavate andmeid, sest igal juhul vastutab ühistu ees üksnes omanik.

Teiseks, isikuandmete nõudmisega muutub ühistu isikuandmete töötlejaks, millega kaasneb ka ühistu kohustus järgida isikuandmete kaitse seadust ja isikuandmete kaitse üldmäärust.

Ning kolmandaks – üks inimene võib rohkem prügi toota, kui mõistlikult majandav suurpere.

Erandid on lubatud vaid eriomandi kokkuleppega, milleks aga on vajalik korteriomanike konsensus ja soovitavalt kanne kinnistusraamatusse, kuna kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt