Kui koosolek on kokku kutsutud kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga ning kohal on nõutav arv korteriomanikke, võib alustada koosoleku läbiviimisega.
Oluline on meeles pidada, et otsuseid saab vastu võtta ainult nende küsimuste kohta, mis on eelnevalt märgitud koosoleku päevakorras. Päevakorda ennast koosolekul hääletusele ei panda, kuna selle koostamine on juhatuse ülesanne. Samas on korteriomanikel õigus nõuda enne koosolekut täiendavate punktide lisamist päevakorda.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata olukordadele, kus päevakorras on näiteks majandusaasta aruande kinnitamine, majanduskava kehtestamine või põhikirja muutmine. Kui vastavaid dokumente ei ole korteriomanikele enne koosolekut tutvumiseks edastatud või ei ole selgitatud, kus nendega tutvuda saab, ei tohi neid küsimusi koosolekul hääletamisele panna. Neid võib küll arutada, kuid otsuste tegemiseks tuleb kokku kutsuda uus koosolek.
Hääletamisel kehtib üldreegel, et iga korteriomand annab ühe hääle. Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse korra, näiteks korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või häälte arvestamise vastavalt kaasomandi osa suurusele. Muud lahendused ei ole lubatud.
Tavapäraste valitsemisküsimuste otsustamiseks piisab koosolekul osalejate häälteenamusest. Põhikirja muutmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalejate poolthäältest. Suuremate otsuste, näiteks renoveerimise või laenu võtmise puhul, on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus ehk üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Kui päevakorras on märgitud „jooksvad küsimused“ või „muud küsimused“, saab nende raames teemasid üksnes arutada, kuid otsuseid vastu võtta ei saa.
Koosolek tuleb alati protokollida ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
