Kui koosolekule on kogunenud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv korteriomanikke ehk osalusnõue (kvoorum) on täidetud, saate alustada koosoleku läbiviimisega.
Kõigepealt tuleks valida koosoleku juhataja ja protokollija. Ei ole ka keelatud, et mõlemad on ühes isikus, kuid sellisel juhul on keeruline üheaegselt koosolekut juhatada ja protokollida.
Koosoleku juhataja tutvustab ja vajadusel selgitab korteriomanikele koosoleku päevakorras olevaid punkte ning paneb iga punti eraldi hääletamisele.
Kuigi korteriomanike otsuste vastuvõtmisele kohalduvad mittetulundusühingute seaduse sätted, siis korteriühistu ei ole mittetulundusühing. Seetõttu tuleb korteriühistu liikmete asemel lähtuda korteriomanike häältest.
Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Need võimalused põhikirjaga üldreeglist kõrvale kaldumiseks on ammendavad.
Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui esinevad KrtS § 22 lg 3 sätestatud asjaolud.
Otsus korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle on vastu võetud häälteenamuse alusel.
Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud korteriomanikest.
Laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab ühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, samuti otsus kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sh energiatõhususe suurendamiseks, loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Päevakorrapunktis märgitud muud või jooksvad küsimused on vaid informatiivsed ja nende osas otsuseid vastu võtta ei saa.
Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
- üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
- korteriomanike arv;
- üldkoosoleku päevakord;
- hääletustulemused ja vastuvõetud otsused;
- otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
- muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.
Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on osavõtnute nimekiri ja eriarvamused.
Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema korteriomanikele kättesaadav.
Kui teil on küsimusi, kirjutage mulle evihindpere@gmail.com või evi@kinnisvarajurist.ee
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
