On palju diskuteeritud selle üle, kas korteriühistu põhikiri peaks olema lühike ja lakooniline või pikk ja põhjalik. Loomulikult on see iga ühistu enda otsustada, kuna põhikirjale on mittetulundusühingute seadusega kehtestatud vaid üldnõuded. Mina isiklikult aga pooldan põhjalikku põhikirja ja siinkohal üritan seda põhjendada.
Korteriühistute tegemisi reguleerivad lisaks korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ka rida teisi õigusakte, milledes orienteerumine on sageli ka juristidele üle jõu käiv. Siin peakski appi tulema ühtne dokument, mis võtaks kokku olulisema ning mis oleks aluseks nii juhatuse tegemistele kui annaks ka ülevaate korteriomanikele nende õigustest ja kohustustest.
Täna on väga paljudel ühistutel aegunud põhikirjad, mistõttu ei tea juhatus ega ka korteriomanikud, millised põhikirja sätted kehtivad ja milliste puhul tuleb lähtuda seadusest. Jah, seadusi muudetakse vastavalt kogemustele ja kohtupraktikale, seetõttu tulekski kõigil, kellel on vana põhikiri, see üle vaadata ja viia vajalikud muudatused sisse. Põhikiri ei pea olema n-ö kivisse raiutud, et kui kunagi vastu võetud, siis rohkem midagi ei pea tegema. Selline lähenemine tekitab vaid asjatut segadust.
Enamusel ühistutel on iga-aastased üldkoosolekud ees ootamas. Võtke vaevaks ka oma põhikiri korrastada ning lisage selle arutelu ja vastuvõtmine koosoleku päevakorda. Kui jääte ise korrigeerimise või uue koostamisega kimpu, paluge abi juristilt. Kindlasti ei soovita võtta aluseks internetis leitavaid põhikirja põhjasid, kuna nad on sageli vigased ja aegunud. Kõik tasuta saadu ei pruugi olla kasutamiskõlbulik. Kui aga orienteerute seadustes ja ei soovi põhikirjaga midagi muuta, võite sootuks loobuda põhikirjast – põhikiri ei ole korteriühistutele kohustuslik.
Kui vajate abi, kirjutage mulle evi@kinnisvarjurist.ee.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
