Sageli arvatakse, et omaniku vahetuse korral üürileping lõpeb, või peab sõlmima uue omanikuga uue üürilepingu, või siis kirjutatakse üürilepingusse, et omaniku vahetuse korral peab üürnik eluruumi vabastama nt kuu aja jooksul.

Tegelikult ei ole see nii. Omaniku vahetudes jääb üürileping kehtima samadel tingimustel nagu oli sõlmitud. Ja alles uus üürileandja saab üürilepingu üles öelda, kuid seda vaid juhul, kui ta vajab seda ruumi tungivalt ise.

Riigikohus on selgitanud, et vajadus peab olema ootamata ja põhinema asjaolude muutumisel, mis võib olla näiteks üürileandja tervise oluline halvenemine või elukoha kaotamine, aga ka asjaolu, kui uus üürileandja elab ise üürikorteris ja omandatud ruumide kasutamisega saaks ta oluliselt kokku hoida oma kulusid.

Tungivat omavajadust ei ole vaja tõendada ja seda ei peagi olema, kui eluruum müüakse täite- või pankrotimenetluses.

Eluruumi omandaja saab üürilepingu üles öelda kolme kuu jooksul kinnistusraamatusse uue omaniku kande tegemisest kolme kuulise ette teatamisega, kui lepingut ei või varem lõpetada.

Ka ülesütlemise avaldusele on seadusega kehtestatud ranged reeglid. Nimelt peab avaldus olema esitatud taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:

• üüritud asi;
• lepingu lõppemise päev;
• ülesütlemise alus;
• ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Nõuete mittevastav ülesütlemine on tühine ja üürnik võib rahumeeli jätkata eluruumi kasutamist.

Seejuures tuleb meeles pidada, et eelmine omanik (müüja) vastutab uue üürileandja poolt tähtajalise üürilepingu ülesütlemise korral üürnikule lepingu lõppemisega tekkinud kahju eest. Kahjuks võivad olla kolimiskulud, maakleritasu jms.

Lisaks ei maksa unustada, et eelmisele üürileandjale makstud tagatisraha tuleb lepingu lõpetamisel uuel omanikul üürnikule tagastada. Seega peab omaniku vahetuse korral uuele üürileandjale üle andma ka saadud tagatisraha.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Kuna üürileping on tasuline leping, siis on loomulik, et üürnik peab maksma asja kasutamise eest tasu ehk üüri. Üüri suurusele seadusega otseselt piirangut peale pandud ei ole, kuid ebamõistlikult kõrget üüri saab vaidlustada.

Sageli loeme üürikuulutustest, et üürile lisanduvad ´kommunaalid´. Mida nende all küll silmas peetakse? Või siis kogu korteriühistu arve vms. Päris nii see ei ole.

Võlaõigusseadus räägib sellest, et lisaks üürile peab üürnik kandma kõrvalkulusid, kuid seda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Ja kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

Seega ei käi kõrvalkulude alla maksed korteriühistu remondifondi ja hoone renoveerimislaenu tagasimaksed. Nende osas tuleb juba lepingu sõlmimisel eraldi kokku leppida. Kui selles on lepingu sõlmimisel kokku leppimata jäetud, siis lepingu muutmisega seda kohustust üürnikule panna enam ei saa.

Ja oluline on, et terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulud peavad olema mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Seega, kui korteriühistu mingil põhjusel tõstab hüppeliselt kogutavaid tasusid remondifondi, siis seda tõusu üürnik tasuma ei pea.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt