Kuna üürileping on tasuline leping, siis on loomulik, et üürnik peab maksma asja kasutamise eest tasu ehk üüri. Üüri suurusele seadusega otseselt piirangut peale pandud ei ole, kuid ebamõistlikult kõrget üüri saab vaidlustada.
Sageli loeme üürikuulutustest, et üürile lisanduvad ´kommunaalid´. Mida nende all küll silmas peetakse? Või siis kogu korteriühistu arve vms. Päris nii see ei ole.
Võlaõigusseadus räägib sellest, et lisaks üürile peab üürnik kandma kõrvalkulusid, kuid seda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.
Ja kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
Seega ei käi kõrvalkulude alla maksed korteriühistu remondifondi ja hoone renoveerimislaenu tagasimaksed. Nende osas tuleb juba lepingu sõlmimisel eraldi kokku leppida. Kui selles on lepingu sõlmimisel kokku leppimata jäetud, siis lepingu muutmisega seda kohustust üürnikule panna enam ei saa.
Ja oluline on, et terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulud peavad olema mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Seega, kui korteriühistu mingil põhjusel tõstab hüppeliselt kogutavaid tasusid remondifondi, siis seda tõusu üürnik tasuma ei pea.
Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
