Rahvastikuregistri seadus sätestab, et Eesti kodanikud, Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalased on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu.
Seega peavad ka üürnikud oma elukoha ehk üüritava ruumi aadressi laskma kanda registrisse. Elukohateatele tuleb lisada ruumi kasutamise õigust tõendav dokument ehk üürileping. Seega eraldi omaniku nõusolekut tõendama ei pea.
Ja omanikul pole põhjust karta seda registreeringut, kuna rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.
Küll aga tekib probleem, kui üürileandjaks ei ole mitte ruumi omanik vaid tema poolt volitatud isik, näiteks kinnisvarabüroo. Sellisel juhul tuleb lepingule lisada esindust tõendav dokument, milleks võib olla volikiri või leping.
Seoses sellega tegi Siseministeerium kinnisvarabüroodele alljärgneva pöördumise.
Teeme siinkohal ettepaneku muuta kinnisvarafirmade üürilepingute sõlmimine läbipaistvamaks, lisades üürilepingule juurde volikirja(d). Esitada ei ole vaja kogu kokkulepet, vaid piisab, et oleks näha asjaolu, et kinnisvarafirma võib omanikku lepingu sõlmimisel esindada. See aitaks edaspidi lihtsustada ja kiirendada inimesel elukoha registreerimist, hoides kokku omaniku aega ja vähendades samas ka ametniku halduskoormust.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
