Koolitus Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm
Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Koolitus Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Uue korteriomandi loomine

Ehk mäletate aastate tagust juhtumit, kus Tallinnas Liivalaia 5 majas jagati üks korteriomand 69-ks väikeseks korteriomandiks. Juurdepääs korteriomanditele tagati läbi n-ö administratiivpinna seatud servituutide kaudu. Ja analoogseid jagamisi on tehtud teisigi ning kohtupraktika on olnud erinev. See juhtum läbis kaks kohtuastet ning jäi kehtima, kuna Riigikohus ei andnud menetlusluba.

Justiitsministeerium on seisukohal, et selline korteriomandite loomine ei ole lubatud. Ministeeriumi hinnangul ei ole ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukoht kooskõlas seaduse mõttega ja korteriomandi tähendusega. Samuti ei lähtu selline jagamine ehitusseadustiku põhimõttest, et iga elu- ja mitteeluruum peab olema eraldi kasutav ja juurdepääsetav.

1. veebruaril 2023. a jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatus peaks lahendama erimeelsused. Nimelt täiendatakse KrtS § 4 lõiget 1 lausega „Igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs“. See tähendab, et juurdepääs korteriomandile peab olema tagatud kas läbi üldkasutatava koridori või otse õuest.

Liivalaia kaasusest ei selgunud, mis oli sellise jagamise tegelik põhjus, kuid spekuleeriti, et selle korteriomandi omanik soovis saada rohkem hääli korteriühistu üldkoosolekul.

Reeglina annab iga korteriomand ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust. Sellega omandas see korteriomanik korraga 69 häält ja sai võimaluse otsuste vastuvõtmisel domineerida.

Kuna uute korteriomandite loomine mõjutab nii või teisiti kõiki korteriomanike, täiendatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatusega § 9 lõiget 1 lausega ”Uue korteriomandi loomiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe”.

Sellega antakse kõigile korteriomanikele õigus otsustada, kas anda jagamiseks või uue korteriomandi loomiseks nõusolek või mitte. Siiski tuleb arvestada, et kui muudatusega ei kahjustata korteriomaniku huve ülemäära, saab tema tahteavalduse kohtulahendiga asendada.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Evi Hindpere on suurte kogemustega kinnisvarajurist ja koolitaja

Koolitus Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?
Koolitus Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas
Koolitus Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus
Koolitus Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas
Koolitus Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Koolitus Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?
Koolitus Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni
Koolitus Planeerimisseadus ja ehitusseadustik praktikas – muudatused, kohtulahendid ja rakendusprobleemid
Koolitus Kinnisvaramaakleri ABC
Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist
Käsiraamat Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni
Käsiraamat Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
Käsiraamat Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanne (2018)
Käsiraamat Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Käsiraamat Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.10.2026 Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal