Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus.
Teatud vaidlustes on võimalus pöörduda ka lepitaja poole, kelleks on vaidlevate poolte valitud notar või vandeadvokaat, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Erapooletu lepitaja saab aidata pooltel leida lahenduse vaidlusküsimusele.
Lepitusseadus aga ei võimalda näiteks kohalikul omavalitsusel luua vastav lepituskomisjon sarnaselt töö- ja üürivaidluskomisjonile. Kuna lepitusmenetluses vaidluste lahendamine on üldjuhul kiirem ja odavam kui kohtus, on vajadus sellise komisjoni loomiseks ühiskonnas olemas.
Jah, Lasnamäel tegutses küll korteriühistute lepituskomisjon, kuid nemad tegelesid rohkem nõustamise kui lepitamisega lepitusseaduse tähenduses.
Lisaks on olemas ka Tallinnas Linnavalitsuse korraldusega moodustatud ajutine korteriühistukomisjon, mis aitab vaidlevatel pooltel leida lahendusi kohtusse pöördumata. Kuid nende tegevus ei vasta lepitusseadusele ja on ebaselge, kas ja kuidas toimub sõlmitud kokkulepete kinnitamine.
Nüüd on probleem lahendatud, kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatusega täiendati seadust paragrahviga, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus võib luua korteriomandi ja korteriühistuga seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks komisjoni.
Loodav organ ei saa küll võtta üle kohtu pädevust õiguse mõistmisel, kuid saab kinnitada vaidlevate poolte kokkuleppe kui selleni jõutakse. Selline komisjoni poolt kinnitatud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik ja seda saab pöörata täitmisele täitemenetluse korras.
Lisaks saab loodav komisjon õiguse kohustada korteriühistut osalema lepitusmenetluses. Lepitusmenetluses osalemise kohustuse eiramise korral on komisjonil õigus teha korteriühistule ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmise korral võib komisjon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1000 eurot.
Siiski on sellise lepituskomisjoni loomine kohaliku omavalitsuse võimalus, mitte kohustus. Ka komisjoni pöördumise tasude küsimus on kohaliku omavalitsuse enda otsustada. Eks tulevik näitab, kas ja kuhu sellised komisjonid luuakse.
Kui Sul on küsimusi, kirjuta mulle evi.hindpere@kinnisvarajurist.com.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
