Kodu remondiga puutub meist igaüks mingis eluetapis kokku. Paljusid remonditöid võib korteris teha neid naabritega kooskõlastamata, kuid on ka hulk selliseid tegevusi, mille puhul enne haamri haaramist tuleks alustada hoopis paberitööst.

Loomulikult võite naabrilt luba küsimata oma korteris seinu värvida või tapeeti vahetada. Suuremate ümberehitusplaanide korral tuleks kindlasti võtta naabritelt nõusolek ning ümberehituse käigus tehtavad muudatused ka ehitisregistrisse kanda.

Mõned ümberehitused on (toodud nimekiri ei ole ammendav):

• korteri ruumipaigutuse muutmine, näiteks WC ja vannitoa vahelise seina lammutamine või mitmest väikesest toast ühe avarama ehitamine;
• küttesüsteemi vahetus, näiteks õhksoojuspumba paigaldamine;
• rõdu kinniehitamine.

KÕIGEPEALT PÖÖRDUGE KOHALIKU OMAVALITSUSE POOLE

Kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistilt saate teada, milliseid töid on korteris lubatud teha ja millist dokumentatsiooni Te plaanitava remondi jaoks vajate. Näiteks seinte mahavõtmise soovi puhul tuleb uurida, millised seinad on hoones kandvad ning seejärel muuta korteri projekti.

Omavalitsuse ehitusspetsialist juhendab juba edasi, milliste tööde jaoks on tarvis võtta nõusolek naabritelt. Kui majas tegutseb korteriühistu, on üks variant majaelanike nõusoleku saamiseks pöörduda korteriühistu poole. Kindel on see, et nõusolek peab olema kirjalik: naabrimehelt trepikojas muu jutu sees saadud suusõnalisest kinnitusest, et ta lubab Teie korteris seinu maha võtta, loomulikult ei piisa.

DOKUMENTATSIOON JOONDE

Kui ümberehitustööd tehtud, siis tuleks ehitisregistri andmed viia reaalsusega vastavusse. Näiteks kui paigaldate korterisse õhksoojuspumba, siis peab see muudatus kajastuma ka ehitisregistris.

Miks üldse ajad asja nii keeruliseks, kui osavate kätega mees suudab ehitustööd ilma paberimajandusetagi korralikult ära teha?

Sellel on väga lihtne põhjus: dokumentide puudumine võib mõjutada korteri hind ning samuti kindlustusjuhtumi korral võib ise muudetud elektrisüsteemi korral kindlustusselts kahju mitte hüvitada. Samuti kontrollib pank kontrollib tehes, kas soetatava objekti dokumentatsioon oleks korras. Kui ostate või müüte korterit, kus on juba ümberehitustöid tehtud, siis peavad selle ehitisregistris olevad andmed vastama reaalsusele. Tegelikkuse ja dokumentide vaheline ebakõla ei tähenda muidugi automaatselt, et laenu sellise korteri tagatisel ei saagi, kuid tõenäoliselt kujuneb ostu-müügiprotsess pikemaks, sest esmalt on vaja korteri dokumentatsioon korrastada.

LIHTNE SOOVITUS KA KORTERIOTSIJALE

Kui Teile jääb silma mõni huvitavalt ümberehitatud korter, mida sooviksite soetada, siis uurige müüjalt kohe, kas ehitustööd on korrektselt dokumenteeritud. Vastus „jah“ annab alust arvata, et vähemalt selles osas läheb korteri laenuga soetamine ladusamalt.

https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/enne-korteri-umberehitust-paberid-korda/