Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga saab kehtestada, et korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Ei tohiks ka unustada, et kui korteriomand kuulub kahele või enamale isikule, siis neil on kokku vaid üks hääl.

Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisega seotud otsused võetakse vastu koosolekule kogunenud korteriomanike häälte enamusega. Tavapärase valitsemise all mõistetakse nt tavapärast korrashoidu ja remonti, tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, kahju- ja vastutuse kindlustamise lepingu sõlmimist, reservkapitali ja remondifondi loomist, väiksema laenu võtmist, energiamärgise tellimist jms.

Häälteenamusega otsustatakse ka kinnitada majandusaasta aruanne ja kehtestada majanduskava, valida uus juhatus või pikendada juhatuse ametiaega. Loetelu ei ole ammendav.

Kui aga on vaja vastu võtta uus põhikiri, peab selle poolt olema enam kui 2/3 koosolekule kogunenud korteriomanike häältest.

Maja renoveerimisotsuse ja eelmise majandusaasta majandamiskulude summat ületava laenu taotlemise otsuse poolt peab aga olema üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on aga vajalik korteriomanike kokkulepe. Samuti vajab kokkulepet parkimise korraldamine ja muu kaasomandi osa kasutamisega seonduv.

Korteriomanike kokkulepet nõuab ka eriomandi ulatuse muutmine, nt korteri laiendamine pööningule või keldrisse ja uue korteriomandi loomine ning selle võõrandamise otsus.

Kõikide korteriomanike nõusolek on nõutav ka siis, kui korteriomanik soovib enda korteri jagada kaheks või enamaks korteriomandiks.

Koosolekul tuleb kokku lugeda kõik poolt ja vastu hääled ning tulemus protokollida. Kui keegi korteriomanikest jääb otsuse suhtes eriarvamusele ja nõuab oma eriarvamuse kandmist protokolli, tuleb ka eriarvamuse sisu kanda protokolli.

Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud korteriomanik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest.

Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt