Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides pigem arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Lisa “Korter üürile – …” ostukorvi

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakjool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, siis tasub meeletule remondivajadusele viidates nõuda korteri ostuhinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud korter.

Üürileandjale on projekt kasumlik, kui ta ei maksa remontivajava korteri ja remondikulu eest summat, mis ületab remonditud ja väljaüürimiseks kõlbuliku korteri maksumust.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss (raha) olemas?

Kui seda peab laenama, siis tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema intressimääraga.

Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole.

Lisa “Korter üürile – …” ostukorvi

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.