Kui müüd kinnisvara, pane kirja kõik puudused mida sa asja juures tead, ka kõige tühisemad. Lisaks mõtle järele, kas majas on tülikaid naabreid, öörahu rikkumisi, ulguvaid ja klähvivaid koeri, igale poole urineerivaid kasse, tuvisid toitvaid tädisid, häirivat suitsemist rõdudel, grillimist jne.

Kui tegemist on kortermajaga, siis ka seda, kas koosolekuid korraldatakse regulaarselt, kas majandusaasta aruanded on esitatud, kas ühistu on võtnud laenu, kas juhatus on suhtlemisaldis, kas majas on võlglasi, kuidas on korraldatud parkimine, kas maja on korras või vajab renoveerimist, millised on ühistu plaanid.

Vaata ka kriitilise pilguga üle lähim taristu. Kas on olemas korralik ühistranspordi võimalus, kuhu oleks võimalik parkida autot, kas läheduses on kauplusi, apteeke, koole-lasteaedu, perearstikeskust. Kas ümbruskonnas on ettevõtteid või ehitusplatse, kust kostab häirivat müra, kas kinnisvara asub lennukoridoris jms.

Isegi, kui oled mõne sellise probleemiga harjunud ja ei pööra sellele enam tähelepanu, pane see ostja jaoks ikkagi kirja.

Kui sa ise oma müüdava kinnisvara seisukorda ei tea, telli ekspertiis. Jah, see maksab aga võib päästa sind võimalikest suurematest nõuetest puuduste ilmnemisel.

Pane kõik kirja ja kanna hoolt selle eest, et ostja saaks enne müügilepingu sõlmimist neist teavitatud. Veel parem lase see kõik notaril ka müügilepingusse kirja panna. Ära jää lootma suulistele ütlustele, need ei pruugi hiljem midagi maksta.

Kui kasutad maakleri teenust, informeeri maaklerit ausalt kõikidest teadaolevatest puudustest ja jälgi, et müügikuulutustes ei ole ülearust asja ilustamist ja stamplauseid nagu ´Toimiv korteriühistu´, ´Toredad ja vaiksed naabrid´ jms.

Kõik see ei anna 100-protsendilist garantiid aga on kindlasti abiks hilisemate pretensioonide korral.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.evihindpere.ee

Lisateave ja kontakt