Eelmises osas rääkisin seadusjärgsetest pärijatest, sellel korral peatuks abikaasa pärimisõigusel.
Jah, ka üleelanud abikaasal on õigus osale pärandvarast, kui tegemist on seadusjärgse pärimisega. Kui suurele osale, sõltub sellest, kas ta pärib koos lastega või kadunukese vanematega. Esimesel juhul pärib üleelanud abikaasa lastega võrdsetes osades, kuid mitte vähem kui 1/4 pärandist. Teisel juhul aga poole pärandvarast.
Ennekõike tuleb aga välja selgitada, kas pärandvara näol on tegemist abikaasade ühisvaraga või kadunukese lahusvaraga. Kui tegemist on ühisvaraga, on pool varast üleelanud abikaasa oma ja pärimise alla läheb vaid teine pool ehk kadunukesele kuulunud vara.
Kujutage aga ette olukorda, kui abikaasadele kuulub vaid väike korter ja muud vara ei olegi. Sellisel juhul pretendeerivad sellele korterile ka lapsed või vanemad. Igaüks tahab sellest korterist tükikest endale. Kui üleelanud abikaasal ei ole vahendeid neile kompensatsiooni maksta, tuleb korter ära müüa ja saadud raha pärijate vahel ära jagada. Kas ülejäänud rahast saab vaene lesk ka endale eluaset lubada, võib osutuda problemaatiliseks.
Mida oleks võimalik sellise olukorra vältimiseks teha? Lahendus on lihtne – abikaasade vastastikune testament. Selleks peavad mõlemad abikaasad juba eluajal minema notarisse ja koostama vastastikuse testamendi, millega lepitakse kokku, et ühe abikaasa lahkumise korral, pärib kogu vara üleelanud abikaasa. Sellise testamendiga saavad nad ka kokku leppida, kuidas peaks toimuma pärimine kui mõlemad on läinud igavikuteele.
Paraku puudub selline võimalus elukaaslastel, kuna n-ö vabaabielu ei peeta perekonnaseisuks. Elukaaslased peaksid eriti hoolega kaaluma testamendi tegemist, vältimaks ootamatuid olukordi. Surm on aga alati ootamatu.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
