Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Hääleõigus üldkoosolekul

Käes on kevad ja korteriühistutel üldkoosoleku läbiviimise aeg. Mõned agaramad ühistud on juba vajalikud otsused vastu võtnud aga paljudel on otsustamised veel ees.

Vältimaks võimalike vaidlusi, vaadake üle oma põhikirjas sätestatud üldkoosoleku osaluse nõuded. Kellel põhikirja ei ole, peavad järgima seadust, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest.

Vahetult enne koosoleku toimumist, tuleb võtta kinnistusregistrist korteriomanike nimekiri veendumaks, et kõigil kohaletulnutel on ka hääleõigus.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et kui korter kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on neil kokku vaid üks hääl. Põhikirjaga võib ka ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Kui kõik kaas- või ühisomanikud ei saa/ei taha koosolekule tulla, saavad nad esindusõiguse anda ühele omanikest või kõik koos volitada kolmandat isikut end koosolekul esindama. Põhikirjaga ei saa piirata esindajate ringi.

Riigikohus on ühes hiljutises kohtuasjas muuhulgas selgitanud, et „juhul, kui korteriomanik annab teisele isikule õiguse ennast üldkoosolekul kirjalikust dokumendist (volikirjast) nähtuvalt esindada ja tema esindaja osaleb üldkoosolekul, siis tuleb korteriomaniku esindamist igal juhul arvestada üldkoosoleku otsustusvõimelisuse hindamisel.

Kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, siis on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav.“

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC