Kui viivise määr rahalise kohutuse rikkumise korral on lepingupoolte kokkuleppe küsimus, siis eluruumi üüri korral on üürnik, kui nõrgem pool, taaskord rohkem kaitstud.
Võlaõigusseadusega on kehtestatud eluruumi üürimise korral maksimaalne viivisemäär, milles võivad osapooled kokku leppida. Nimelt ei või viivisemäär olla kõrgem, kui kolme kordne seadusest tulenev viivise määr. Ja teistsugune kokkulepe on tühine, mis tähendab, et kõrgemat viivisemäära üürnikult sisse nõuda ei saa.
Seadusest tulev viivisemäär on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas.
Kuna Euribori suurus ajaga muutub, ei ole mõistlik konkreetset protsenti lepingusse kirja panna. Samuti ei või viivisemäär olla konkreetne rahaline number, kuna sellisel juhul on see tõlgendatav leppetrahvina aga seadusega on keelatud rahalise kohutuse rikkumise korral leppetrahvis kokku leppida.
Küsimuste korral kirjuta mulle evi@kinnisvarajurist.ee.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
