Võrreldes seadusjärgse pärimisega, on testamendiga võimalik lisaks pärijate ringi määramisele teha ka muid korraldusi. Näiteks saab nimetada asepärija juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist või loobub pärandist. Asepärijateks on võimalik nimetada ka mitut isikut, määrates nende pärimisjärjekorra.
Samuti võib testamendis määrata, et pärijale läheb pärand üle teatava tähtpäeva või teie poolt ette antud tingimuse saabumisel. Sellist pärijat nimetatakse järelpärijaks. Järelpärija määramisel tuleb määrata ka eelpärija, kes küll pärib vara, kuid ei või seda käsutada ja nimetatud tähtpäeva või tingimuse saabumisel peab pärandi järelpärijale üle andma.
Testamendiga võib määrata ka mingi konkreetse hüve saaja. Selliseks hüveks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Sellist hüvet nimetatakse annakuks ja hüve saajat annakusaajaks. Annaku saajat ei loeta pärijaks ja temale ei lähe üle pärandaja kohustused. Annakusaajal tekib vaid õigus talle testamendiga määratud hüve pärijalt välja nõuda.
Nagu näete, on testamendiga võimalik määrata kes, kui palju ja millistel tingimustel pärimisest osa võtab. Ja pärandajal ei ole mingit kohustust oma vara või selle osa pärandada abikaasale, vanematele või lastele, kui just ei ole tegemist isikutega, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel ülalpidamiskohustus. Ehk siis tegemist on sundosaga. Kuid sundosa suurus on määratud seadusega ja selleks on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud. Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele, mitte konkreetsele esemele.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
