Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa II

Ekslik on arvata, et üürileandja peab ootama mingis suuruses või mingi perioodi jooksul üürivõla tekkimist, et esitada üürnikule nõue. Ei, igasugune kohustus tuleb täita kokkulepitud viisil ja õigel ajal. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil üürileandjal on õigus nõuda nõuetele vastava kohustuse täitmist. Näiteks kui üürnik peab üüri tasuma 15ndaks kuupäevaks, siis sellele tähtpäevale järgnevast päevast ehk 16ndast kuupäevast alates on üürileandjal õigus esitada üürnikule lepingu täitmise nõue.

Koos lepingu täitmise nõudega, peab üürileandja andma üürnikule mõistliku tähtaja võla kustutamiseks. Alles seejärel saab üürileandja esitada avalduse üürikomisjoni või hagi kohtusse.

Üürikomisjon on alternatiivorgan eluruumi üürivaidluste lahendamisel. Paraku on Eestis ainult üks üürikomisjon, milleks on Tallinna Üürikomisjon. Seega saab üürikomisjoni pöörduda vaid siis, kui tegemist on Tallinnas asuva eluruumiga. Üürikomisjoni pädevus rahaliste nõuete osas on piiratud 3200 euroga. Üürikomisjonist on võimalik otsus kätte saada kohtumenetlusest oluliselt kiiremini. Üürikomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba ja jõustunud otsus on täitmisele pööratav täitemenetluse korras. Väljaspool Tallinnat olevate eluruumide ja äriruumide korral, saab pöörduda vaid kohtusse.

Kohtusse pöördumisel on mõistlik kasutada maksekäsu kiirmenetlust. Kiirmenetlus võimaldab üürileandjal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument. Maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on 3% nõudelt kuid mitte alla 65 euro ja sissenõutav võlgnevus ei või ületada 8000 eurot. Täitedokumendi ehk maksekäsu alusel saab kohtutäitur nõuda võlgnevuse sisse täitemenetluse korras. Vaata täpsemalt: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/tsiviilkohtumenetlus/maksekasu-kiirmenetlus

Kui aga sissenõutav summa on kõrgem või üürnik ei nõustu üürikomisjoni otsusega, või ei tunnista võlgnevust maksekäsu kiirmenetluses, tuleb algatada hagimenetlus maakohtus. Siis aga tuleb tasuda täies mahus riigilõiv või maksekäsu kiirmenetluse järgselt riigilõivude vahe. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele Sinu enda poolt valitud kohtutäitur.

Arvestada tuleb ka nõude aegumisega. Kui üürileandja nõuab üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitist, on aegumistähtaeg kuus kuud. Aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Kui aga tegemist on üüri, kõrvalkulude ja/või hoone korrashoiu- ja parenduskuludega, on aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kui nõue on aegunud, võib üürnik keelduda enda kohustuse täitmisest.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.02.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika