Korteriühistuseadusega oli kehtestatud, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda ühistu liikmelt viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Selline viivise määr oli ka enamike ühistute põhikirja sisse kirjutatud.
2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega aga kehtestati, et korteriühistu võib nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses. Ehk siis viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas.
Siit algas segadus. Need korteriühistud, kes viisid oma põhikirjad vastavusse uue seadusega, muutsin ka viivise määra. Need ühistud aga, kes põhikirja ei muutnud, olid kas nõutud või jätkasid põhikirjas sätestatud viivise määraga.
Asi päädis Riikohtu lahendiga, kus kohus otsustas, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud viivise määr ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad.
1. veebruarist 2023 jõustub aga seaduse muudatus, mille kohaselt saab edaspidi viivist nõuda ainult võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppega ehk siis konsensuslikult.
Lisaks täpsustatakse võla sissenõudmiskulude hüvitamise korda, mille kohta oli ka erinevaid tõlgendusi. Nüüd hakkab võla sissenõudmiskulude summa sõltuma võla suurusest:
- kuni 30 €, kui korteriühistu nõue on kuni 500 €;
- kuni 40 €, kui nõue on üle 500 € ja kuni 1000 €;
- kuni 50 €, kui nõue ületab 1000 €.
Küsimuste korral kirjutage mulle evi.hindpere@kinnisvarajurist.com.
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
